Tänapäeval ei ole haruldane kuulda meediakanalitest, et organisatsioonid ja ettevõtted on langenud küberründe ohvriks.


1::Eetiline häkkimine
1::Trollimine
3::Sisemine ohuallikas

See ei ole õige vastus. Tegelikult on eetiline häkkimine positiivne tava ja eetiline häkker on professionaal, kes aitab organisatsioonidel parandada oma küberkaitset (nt püüdes ebaseaduslikult ligi pääseda kaitstud süsteemidesse turvalisuse hindamiseks).

Õige vastus on Sisemine ohuallikas. Ehkki tavaliselt arvatakse, et küberründeid pannakse toime välistest allikatest, siis tegelikult korraldatakse rünnakuid sageli seestpoolt. Sisemine ohuallikas – näiteks töötaja – võib omandada juurdepääsu organisatsiooni arvutisüsteemidele või võrgustikele ning seejärel panna toime kahjustavaid või kriminaalseid tegusid organisatsiooni vastu. Ent märkimisväärne osa sisemistest ohuallikatest on põhjustatud siiski ettekavatsemata kasutajate vigadest/eksitustest.

Lisateabe saamiseks sisemise ohuallika ja sellega seoses esineva ohutaseme kohta vt ENISA ohuspektri aruanne, eelkõige jaotis 3.8, mis on kättesaadav aadressil: https://www.enisa.europa.eu/publications/etl2015

 

See ei ole õige vastus. Interneti žargoonis on troll inimene, kes levitab teavet, näiteks interneti foorumis või sotsiaalvõrgustiku veebisaidil, et ärritada inimesi või häirida vestlust internetis. Õige vastus on Sisemine ohuallikas. Ehkki tavaliselt arvatakse, et küberründeid pannakse toime välistest allikatest, siis tegelikult korraldatakse rünnakuid sageli seestpoolt. Sisemine ohuallikas – näiteks töötaja – võib omandada juurdepääsu organisatsiooni arvutisüsteemidele või võrgustikele ning seejärel panna toime kahjustavaid või kriminaalseid tegusid organisatsiooni vastu. Ent märkimisväärne osa sisemistest ohuallikatest on põhjustatud siiski ettekavatsemata kasutajate vigadest/eksitustest.

 

Lisateabe saamiseks sisemise ohuallika ja sellega seoses esineva ohutaseme kohta vt ENISA ohuspektri aruanne, eelkõige jaotis 3.8, mis on kättesaadav aadressil: https://www.enisa.europa.eu/publications/etl2015

 

See on tõepoolest õige vastus. Ehkki tavaliselt arvatakse, et küberründeid pannakse toime välistest allikatest, siis tegelikult korraldatakse rünnakuid sageli seestpoolt. Sisemine ohuallikas – näiteks töötaja – võib omandada juurdepääsu organisatsiooni arvutisüsteemidele või võrgustikele ning seejärel panna toime kahjustavaid või kriminaalseid tegusid organisatsiooni vastu. Ent märkimisväärne osa sisemistest ohuallikatest on põhjustatud siiski ettekavatsemata kasutajate vigadest/eksitustest.

Lisateabe saamiseks sisemise ohuallika ja sellega seoses esineva ohutaseme kohta vtENISA ohuspektri aruanne, eelkõige jaotis 3.8, mis on kättesaadav aadressil: https://www.enisa.europa.eu/publications/etl2015



Levinud kujutelma kohaselt panevad neid ründeid toime pahatahtlikud häkkerid, kes asuvad väljaspool organisatsiooni. Ent mitmed tähelepanekud näitavad, et neid ründeid panevad toime organisatsiooni töötajad/ametnikud või endised töötajad. 

Milline on viimatinimetatud ohu üldnimetus?